11. klass. Minu arust sai väga hea jutt sellest, kahjuks ei saa kogu au endale võtta. Sai sõbraga kahesse kirjutatud selle, et näha, mis välja tuleb. See tuli, ning väga hästi, nagu ma juba enne ütlesin. Kui jutt valmis sai, siis mõtlesime autori nime talle, et juhul kui veel midagi koos kirjutame, saame panna sama nime alla selle kirja. Muidugi kaugemale ei jõudnud sellest. aga nimi sai ka hea. Meeldib peaaegu sama palju kui see jutt ise, kui isegi mitte rohkem.
Lamp läks põlema. Leek tõusis aeglaselt ja tõstis kergleva soojusega esile mehe näojooned. Mees saatis vastu seina hunniku roppe sõnu. Tõmbas pistiku seinast välja ja haaras selja taga olevalt voodilt teki ning heitis selle süttinud lambile. Lamp vaatas viimse pilgu maailmale ja kustus igaveseks - hapniku puuduse tõttu. Mehest pole vaja midagi rohkem teada, kui seda, et ta lõpetas selle lambi elu. Mehe elu pole kaugeltki nii huvitav, kui oli lambi elu.
Lamp alustas oma elu just sel hetkel, kui ta tehases valmis sai. Mitte sekunditki hiljem ega varem. Varem ta proovis aga tal ei lubatud. Kogu oma elu jooksul ei öelnud ta ühtegi sõna - tal oli parematki teha. Ta mõtles. Tähendab üritas. Tegelikult ei proovinud aga te saate aru küll, mida ma mõtlen, kuna on teada fakt, et lambid pole kõige paremad mõtlejad ega filosoofid.
Nii ta siis elas rahulikult oma erilist elu, mis koosnes suuremalt jaolt, põhiliselt põlemises või kustus olemisest. No tegelikult ainult seda ta tegigi, kui välja arvata, et ta vahepeal ajaviiteks pirne läbi põletas. Seda tegevust vajas ta sellepärast, kuna vahest tulid tal masendushood, kuna tal tekkis mulje nagu ta ei oleks lamp, vaid mingi suvaline küünal, kelle ülesandeks on ainult põleda.
Ükskord hakati teda jälle lülitama vooluvõrku. Tal oli jälle võimalus pirn läbi põletada, kuid ta ei olnud selles valikus kindel. Talle meenus küünal, kes klaveri peal ükskord põles ja põles... ja põles... ja põles.... ja siis enam ei põlenud. Ta ei teadnud, kas tema on elu väärt. Tegelikult ta ei teadnud ka paljusid teisi asju aga see ei ole tähtis. Ta mõtles: „Põleda või mitte põleda!”. See kord otsustas mitte põleda. Ta lühistas enda sügaval keskmes juhtmed ning....
Lamp läks põlema. Leek tõusis aeglaselt ja tõstis kergleva soojusega esile mehe näojooned...
No comments:
Post a Comment